Me kõik ihkame aeg-ajalt tegevust ja seiklusi ning igaühe ettekujutus sellest on erinev. Mõne jaoks võib seiklus olla sama lihtne kui päevaks uude linna minek, kuid teiste jaoks võib see olla midagi adrenaliinirohkemat. Pole õiget ega valet vastust, tegevus ja seiklus on isiklik asi, tunne, kogemus, mis paneb verd käima ja millest mälestusi luua.
Kas läheksite välja ja reisiksite seljakotiga üle maailma? Kas läheksite kuhugi Aafrikasse vabatahtlikuks? Kuidas oleks langevarjuhüpetega kuskil ilusas kohas? Võib-olla soovite sukelduda Suurel Vallrahul? Võib-olla Hiina müüril matkamine? Kas olete kunagi mõelnud safarile Aafrikasse või Tansaaniasse Kilimanjaro ronimiseks?
Seda tüüpi tegevus- ja seiklustegevused ja kogemused ei ole kättesaamatud, need on täiesti teostatavad, kuid kõik nõuavad planeerimist, raha ning head tervise ja heaolu taset.
Näiteks kui lähed seljakotti reisima, siis pead planeerima oma marsruuti, mõtlema passinõuetele ja viisadele, pead uurima ohutust, pead mõtlema pakkimisele ja asjade kaasaskandmisele. Sellist reisi ei saa lihtsalt “tiivuliseks!” Teisest küljest, kui kavatsete safarile minna, peate enne minekut mõtlema terviseprobleemidele, nagu vaktsineerimine või võimalik malaariavastane ravim. Kui kavatsete Kilimanjarole ronida, peate eelnevalt treenima, veendumaks, et olete õiges vormis ja heaolus, ning peate hoolikalt planeerima oma marsruudi ja pakkimise.
Mis tahes seikluse lõbus ei ole ainult tegelik tegemise osa, see on planeerimise osa, osa, kus tunnete põnevust selle üle, mida kavatsete teha.
Reisimine on aastate jooksul nii palju muutunud ja meie silmad on avanenud elamustele, mida me kunagi arvasime olevat kättesaamatud. Kunagi peeti pakettreisi Hispaaniasse eksootiliseks ja kuigi see on kindlasti suurepärane tegevus, peetakse seda tänapäeval rutiinsemaks. Selle asemel suundume matkapuhkusele, naudime ökoturismi ja ronime Machu Picchule! Mõtleme külastada uduseid mägesid Tais või Nepalis ja nautida joogaretriiti või kaalume uue oskuse õppimist sihtkohas, mis on selle poolest tuntud.